PVP (tuntud ka kui povidoon) on vees lahustuv polümeer, mis sarnaneb dekstraaniga, mida kasutatakse meditsiinis ja tööstuses (pildil ülal). Kuigi harva on teatatud tõsistest allergilistest reaktsioonidest, peetakse povidooni üldiselt ohutuks povidooniks. Ketoon-joodi lahuse pH on umbes 5 ja happesus väheneb lahjendamisel. 10 protsenti povidoonjoodist koosneb 90 protsendist veest, 8,5 protsendist povidoonist ning 1 protsendist joodist ja jodiidist.
Povidoonjood võib mõjuda mitmesugustele seentele, algloomadele ja viirustele. Povidoon on hüdrofiilne ja omab afiinsust rakumembraanide suhtes ning transpordib diatomiitvaba joodi otse sihtrakkude pinnale. Sest povidoonjood toimib peamiselt tsütoplasmaatilisel membraanil ja tsütoplasmas ning võib toimida mõne sekundi jooksul
1. 5 protsendi -10 protsendi povidoonjoodi kasutamine
Ülemaailmselt on silma pinnal kasutatava povidoonjoodi kontsentratsioon üldiselt 5 protsenti -10 protsenti
Shimada jt teatasid protokollist, mille kohaselt kasutati katarakti operatsiooni ajal korduvalt 0,25 protsenti povidoonjoodi, 2-3 tilka iga 20-30 sekundi järel.
Sarvkesta haavandite korral võib 1,25 protsenti povidoonjoodi kasutada 4 korda päevas.
Vastsündinute oftalmia vältimiseks võib 2,5 protsenti povidoonjoodi kasutada üks kord. Povidoonjoodi kasutamisest eeskambris ei ole teatatud.
Vitreoretinaalse kirurgia korral võib perfusaadile lisada 0,025 protsenti povidoonjoodiga endoftalmiiti.