Jood on keemiline element sümboliga I ja aatomnumbriga 53. See on mittemetalliline halogeen, mida leidub peamiselt merevees ja kivimites. See on oluline toitaine, mida kilpnääre vajab ainevahetust reguleerivate hormoonide tootmiseks. Joodi kasutatakse ka erinevates tööstus- ja farmaatsiarakendustes. Selles artiklis käsitleme kolme joodi valmistamise meetodit.
1. Merevetikatest
Ajalooliselt olid joodi peamiseks allikaks merevetikad. Merevetikad sisaldavad suures koguses joodi, mida see imab mereveest. Merevetikatest joodi eraldamise protsess hõlmab vetikate põletamist ja tuha kogumist. Seejärel leostatakse tuhk joodi lahustamiseks veega. Seejärel lahus aurustatakse tahkete joodikristallide saamiseks.
2. Jodiididest
Joodi saab valmistada ka jodiididest, nagu kaaliumjodiid, naatriumjodiid või kaltsiumjodiid. Protsess hõlmab jodiidi oksüdeerimist oksüdeeriva ainega nagu kloor või vesinikperoksiid. Seejärel eraldatakse jood lahusest filtreerimise teel ja tahked joodikristallid saadakse aurustamisega.
3. Soolveest
Teine joodi valmistamise meetod on joodi ekstraheerimine soolveest. Soolvesi on soola ja vee lahus, mida leidub soolakaevandustes ja soolajärvedes. See sisaldab väikeses koguses joodi, mida saab eraldada erinevate keemiliste protsessidega. Üks selline protsess hõlmab soolvee töötlemist klooriga, et oksüdeerida jodiidi joodiks. Seejärel eraldatakse jood lahusest filtreerimise ja aurustamise teel.
Kokkuvõtteks võib öelda, et jood on oluline toitaine, mida inimkeha vajab kilpnäärme nõuetekohaseks toimimiseks. Seda kasutatakse ka erinevates tööstus- ja farmaatsiarakendustes. Kolm joodi valmistamise meetodit on merevetikatest, jodiididest ja soolveest. Kõigil kolmel meetodil on oma eelised ja puudused, kuid need kõik teenivad selle elutähtsa elemendi tootmise eesmärki. Tervislike tüsistuste vältimiseks on oluline joodi kasutada targalt ja sobivates kogustes.



